Kui mõtted vajavad selginemist ja hing rahunemist, tasub sammud seada Viru rappa. See imeline paik Lahemaa rahvuspargis on justkui looduslik hingepeatus. Koht, kus vaikus kõlab valjult ja kus igal sammul avaneb uus vaade Eesti looduse mitmekesisusele.
Viru raba on paljude jaoks esimene kokkupuude Eestimaa rabadega. Ja õigustatult – see on üks ligipääsetavamaid ja samas ka vaheldusrikkamaid rabamaastikke. Matkarada algab Tallinna–Narva maanteelt Loksale viiva tee äärest ja jõuab paari kilomeetri järel raba südamesse. Esimesed kilomeetrid kulgevad mööda mugavat laudteed, mis teeb matka jõukohaseks ka väikestele lastele, vanavanematele või neile, kes lihtsalt soovivad loodusesse väikese jalutuskäigu teha.
Pilt: Mihkel Sillaots/Visit Estonia
Rabas kõndides ümbritseb sind vaikus, mis on linnakeskkonnaga võrreldes peaaegu müstiline. Männimetsade vahel muutub maastik laugasteks, märgaladeks ja avarateks samblaväljadeks. Rabamaastik muutub aastaaegadega, pakkudes igal ajal midagi uut ja imelist. Kevadel rõõmustavad silma õitsevad rabataimed ja tärkav elu, suvel on tunda looduse elujõudu ja näha lõputuid rohelisi silmapiire, sügisel pakub raba külluslikke värve ja kirevaid samblamustreid, ja talvel saab nautida kristalliseerunud vaikust ja härmas vaateid, kus lumi katab laugaste ümbrust justkui valge vaibaga.
Kuid üks asi püsib aastaringselt: raba väärikus ja habras olemus. Vaatamata rohkele veele võib raba olla väga tuleohtlik. Turvas suudab sädet kaua hõõgumas hoida, mistõttu isegi väiksem hooletus võib kaasa tuua suure põlengu. Seepärast tasub olla looduses liikudes tähelepanelik ja austav. Viru raba annab külastajale palju, kui temaga hästi ümber käia.
Pilt: Mihkel Sillaots/Visit Estonia
Raba läbiv põhirada on 3,5 km pikk ja tähistatud puudel valge-roheliste märgistega. Soovi korral saab matka pikendada ja läbida ringikujulise raja, mille kogupikkus on 5,5 km. Umbes poolel teel viib rada vaateplatvormile, kust avaneb lummav panoraam kogu rabamaastikule. See on ideaalne hetk peatuda, istuda, kuulata linnulaulu, vaadata aeglaselt liikuvat pilve ja lasta igapäevamuredel hajuda. See ongi rabade tõeline võlu: nad ei sunni kiirustama. Nad õpetavad kohalolu.
Pilt: Toomas Tuul/Visit Estonia
Vaateplatvormile pääseb ka ratastooli või lapsevankriga, kuid edasi muutub laudtee kitsamaks ning sobib vaid jalgsi liikumiseks. Jalgrattaga laudteel sõitmine on keelatud, sest raba ökosüsteem on habras ja vajab kaitset. Samal põhjusel palutakse liikuda ainult laudteel, see aitab säilitada nii pinnast kui ka taimkatet, mis on raba elurikkuse seisukohalt hindamatu väärtusega.
Tõepoolest, rabataimestik on justkui omaette maailm. Matkaraja äärde paigaldatud infotahvlid tutvustavad külastajale nii raba tekkelugu kui ka selle tähtsust looduses ja inimese jaoks. Räägitakse sookailust, rabamurakast, küüvitsast, tupp-villpeast ning isegi putuktoidulisest ümaralehisest huulheinast. Raja Kemba-poolses otsas saab aimu ka sellest, kuidas on taastatud kunagist freesturbavälja – ka selle töö tulemusi ja eesmärke selgitatakse rajal olevate tahvlite abil.
Pilt: Mihkel Sillaots/Visit Estonia
Kõndides läbi Viru raba, ümbritseb sind vaikus, mida tänapäeva maailmas kohtab harva. Looduse helid – linnulaul, tuules kahisevad puud, rabavee vaikne sahin – loovad tunde, et oled hetkeks osa millestki palju suuremast. Rabamaastik muutub aastaaegadega, pakkudes igal ajal midagi uut ja imelist.
Viru raba ei vaja suuri ettevalmistusi, piisab mugavatest jalanõudest, veepudelist ja soojast kihist. Aga vastu annab ta palju rohkem, kui oskad oodata. See on paik, kuhu tahetakse tagasi tulla, sest midagi selles maastikus puudutab – rahustab, kosutab ja jääb meelde ja südamesse kauemaks, kui arvad.
Kui otsid kohta, kuhu minna iseennast koguma, loodust tunnetama või lihtsalt jalutuskäiku nautima, siis Viru raba on ideaalne valik. See on paik, kuhu tulles aeg peatub… ja kust lahkudes tunned, et oled midagi olulist endaga kaasa võtnud.
See on täiesti omaette maailm.